Need muudatused puudutavad peamiselt EL-i territooriumil asuvaid B2C-teenuseid ja -teenusepakkujaid.
E-kaubandus hõlmab selliseid teenuseid, nagu:
-telekommunikatsiooniteenused;
-televisiooni- ja raadioteenused;
-elektrooniliselt edastatavad teenused (sealhulgas tarkvara, nagu mängud, muusika ja muu sisu).
Loetakse, et B2C-teenuste puhul pakuvad ettevõtted – juriidilised isikud teenuseid klientidele – füüsilistele isikutele.
Alates 1. jaanuarist 2015, kui e-kaubanduse klientidele esitatakse arve, peavad Euroopa teenusepakkujad võtma KM arvutamisel arvesse koha, kuhu klient kuulub.
See võib olla tema püsiregistreerimise koht, kus ta tavaliselt elab.
Seda muudatust ei kohaldata nende Euroopa Liidu riikide suhtes, kus e-kaubandus tähendab nn kasutus- ja kasusaamisteenust, mille puhul teenuste pakkumise koht määratletakse kohana, kus teenuse pakkuja pakub vahetut teenust.
Teenusepakkujale oma kliendi registreerimiskoha kindlaksmääramise hõlbustamiseks on tehtud mööndus, et teenusepakkuja võib lugeda teenuse pakkumise asukohaks koha, kus asub seda teenust saanud klient. Näiteks juhul, kui hotell või kohvik pakub wi-fi interneti-teenust oma klientidele, siis klientide asukohaks loetakse kohviku või hotelli asukohta. Ja wi-fi teenuste pakkuja ei pea KM saama kõigis EL-riikides, kust kliendid on pärit.