Tax Foundation uuringute andmetel asus Eesti 2018. aastal taas juhtima maksusüsteemide konkurentsivõimet mõõtvat indeksit (ITCI). Antud indeks on loodud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt. Kõige kõrgema hinnangu saab riik madalaima maksumäära ja väikseima maksude hulgaga.
Uuringu jaoks hinnatakse üle 40 näitaja – äri- ja eramaksud, tarbijamaksud, varamaksud ja maksud tulule, mis on saadud välismaalt. Arvesse võetakse mitte üksnes maksumäärasid, vaid ka maksude struktuuri.
Tax Foundation´i uuringu kohaselt määratletakse maksusüsteemi konkurentsivõime maksumäärade suurusega, kõrged maksumäärad kujutavad endast aga ette ohtu riigi majanduskasvule.
Globaalne konkurents on tänapäeval väga kõrge – ettevõtted otsustavad ise, kuhu ja kui palju investeerida ning tavaliselt otsivad selleks madalamaksulisi riike, et suurendada enda tulu. Kõrged maksud ei ole ärile kasulikud.
Paljud riigid on juba alandanud maksud äri- ja eratuludele või on liikumas selles suunas. Tänapäeval saab enamus riike põhilise osa tuludest töömaksude ja käibemaksu pealt.
Maksusüsteemi neutraalsus tähendab eelarveliste tulude suurendamist olukorras, kus riigi sekkumine ettevõtete äritegevusse on minimaalne. Maksusüsteem ei tohi eelistada tarbimist kokkuhoiule nagu see võib juhtuda investeeringumaksu või luksuskaupade maksu korral. Neutraalne maksusüsteem soodustab majanduskasvu.
Tegurid, mis aitasid Eestil saavutada juhtivad positsioonid: tulumaksumäär 20%, mida kohaldatakse üksnes jaotatud kasumile, ühesugune maksumäär 20% eraisikute tuludele, mida ei kohaldata aga dividenditulule (dividendile kohaldub maksumäär 20/80 mõningate erisustega), varamaks, mida kohaldatakse üksnes maa-, mitte kinnisvara või kapitali maksumusele, territoriaalne maksustamissüsteem, mis vabastab 100% kodumaiste ettevõtete välismaise kasumi riigisisesest maksustamisest mõningate piirangutega.
TOP viie hulka sattusid ka Uus-Meremaa, Šveits, Läti ja Luksemburg. Kõige konkurentsivõimetumaks osutus Prantsusmaa maksusüsteem.